Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium

Тип работы:
Реферат
Предмет:
Разное


Узнать стоимость

Детальная информация о работе

Выдержка из работы

Tallinna Mustamaee Reaalguemnaasium

Tallinn

2000

BIOGRAAFIA

Ta on paerit Laeaenemaalt, Paadremaa Rueuesmaalt, kus suendis 1922. aasta augustikuu 24. paeeval.

Rueuesmaa oli vana talu, mida tema isa poolt vanaema vanemad (Muellerid) asusid pidama ja paeriseks ostma juba eelmise sajandi lopul. Esimesed maelestused ongi tal suennikodust: vana olgkatu elumaja ja samasugune ait ning karjalaut, kambri otsas suur aed ouna-, ploomi- ja kreegipuudega, koplivaeravas poline kask linnupesadega. Koppel ja karjaaed olid hobuste, lehmade ja lammaste paeralt, toa taga rohetas mudane tiik, mis kevaditi kubises konnadest, suvel pueherdasid seal sead. Tagaouest voolas laebi kiire oja, tegi poliste sangleppade all lookeid. Suurvee ajal uputas, suvel aga oli vett nii vaehe, et kalad — lutsud ja haugid — jaeid kuivale. Karjamaa oli korge poliste maendide alune, kust korjati korvi- ja tuennitaeite viisi marju ning seeni. Heinal kaeidi soos, sumbati poolest saeaerest saadik vees. Talveohtutel nokitsesid mehed puesside kallal, rohitsesid neid ja valasid kuule ning haavleid, et jaenese- voi rebasejahile minna. Ahjupragudes laulsid kilgid.

Esimesest suurest sojast oli tema isa Vladimir koju tulnud invaliidina. Ta abiellus naabervallast paerit taluteenija Miina Adleriga. See abielu ei kestnud kaua. Paerast tema venna Antoni suendi 1925. aasta algul Harri ema haigestus ja suri Tallinna haiglas. Jaei ta vennaga vanaema Vana-Miina hoole alla. Sellega Rueuesmaa onnetused ei loppenud: vanaisa Kaarli kuelmetas lubjaahju ehitusel ja kopsuhaigus viis ta enneaegselt hauda, jaergnes vanaema pikaajaline haigus. Toeoekaetest tuli puudus, volad aehvardasid talu. Koik kokku viis selleni, et Rueuesmaa anti Harri isa oe, s.o. tema taedi Anastasia ja taedimehe Jaak Saali pere pidada ning Harri pere asusid Tallinna. 1915. aastani olid tema vanavanemad linnas elanudki, siis aga Rueuesmaale kutsutud, sest talu oli peremehe, vanaema venna surma jaerel tuehjaks jaeaenud.

1929. aasta oli linna uemberasumiseks ebasoodus — kriisi ja toeoepuuduse aeg. Siitpeale loppes tema muretu vaeikelapsepoli: maeletas, et ta ei kohanenud kitsa linnakorteriga, tundsis puudust Rueuesmaa ouest, joest ja loomadest. Muule lisaks oli ta esimese linna-aasta jaerjest haige. Tekkis mingi umbusk linna suhtes, millest ta polegi paeriselt vabanenud.

1930. aasta suegisel viis vanaema tema Tallinna Veerenni taenava (V) algkooli esimesse klassi. Taehed olid tal juba maal gooti taehestikuga aabitsast selgeks opitud, kuid koolis tuli need uue opiku jaergi uember oppida. Kevadeks sai ta siiski lugemise kaette.

1931. aasta suvel abiellus Harri isa teist korda. Kasuema Anette Habo toi perekonda kaks tuetart oma esimesest abielust. Kuigi isa oli koike koige paremini moelnud, laeks suure pere uelalpidamine juhusliku toeoega raskeks. Harri koos vennaga jaei vanaema kasvatada. Vanema toeoetas maja- ja kooliteenijana, vahepeal elas kodus Rueuesmaal. Sai ta koolis kaeia Tallinnas, Paadremaal, Taeblas ja Keilas. Oppimine oli aastatega jaerjest edukamalt ja tunnistused paremaks laeinud. Koolis olid siis moes testid. Opilasele anti truekitud kuesimustelelt, milles tuli taeita luengad voi teha arvutused. Hinde maeaeras punktide arv. Nad oppisid koik pueuedlikult ja ohinaga, testide kirjutamisel iga punkti paerast pingutades ja omavahel voisteldes. 1936. a. kevadel Harri lopetas Paadremaa Algkooli.

Tuli juttu sellest, mis temast pidi edasi saama — kas jaeaeb maale sulaseks voi laeheb linna mond ametit oppima. Tal oli kindel soov edasi kooli paeaeseda. Ta tahtis opetajaks hakata. Kirjutas sellest algkooli lopukirjandiski andiski. Seminari peeti siiski liiga kalliks ja Keilas elanud vanataedi soovitusel sooritas sisseastumiseksamid Tallinna Poeglaste Kaubandus-Aerindus-Keskkooli Sakala taenavas. Seal oli koos kolm kooli: kaubanduskool, kommertsguemnaasium ja proguemnaasium; direktor ning opetajad olid uehised.

Esialgu ei laeinud tal keskkoolis kuigi haesti. Koige suuremat vaeva naegis voorkeelega, mida maa-algkoolides ueksvahe ueldse ei opetatud, linnakoolides aga kuell. Oli ta saksa keeles kaasopilastest maha jaeaenud ja vaatamata armutule tuupimisele ikka teistest norgem. Alles teisest klassist alates joudis pikkamoeoeda jaerele, kui saksa keelt hakkas andma opetaja L. Kivimaegi, taepne ja noudlik nii enese kui ka opilaste suhtes. Ueldiselt talle koolis meeldis. Opetati elavalt ja huvitavalt. Tundides vesteldi poliitikast ja reisimuljeist teistesse maadesse, Fax0161ismi olemusest Itaalias ja Saksamaal andis jahmatamapaneva kirjelduse ajalooopetaja ja hilisem direktor U. Kessler. Oldi noudlikud, tundides valitses hea distsipliin, klassikursuse kordamise voimalust ei antud. Rohku pandi iseseisva toeoe harjumuste kujunemisele, said nad palju praktilisi oskusi, nagu kirjavahetus, dokumentide vormistamine, masinakiri, tugeva aluse saksa keeles; toimetasime ja truekkisime oma ajakirja «Poiste Haeael «. Kooli mainet opilaste silmis tostis tublisti seegi, et paljud nende opetajad olid ise kaesutatavate opikute autorid: eesti keel — K. Mihkla, keemia — direktor O.J. Kiisel, raamatupidamine — J. Tammo, matemaatika — R. Meresmaa, saksa keel -H. Pezold, fueuesika — R. Kuna, vene keel — Aleksejev, joonistamine E. Kana.

Kaubanduskooli aastad olid sisukad ja laeksid kiiresti. Suved veetis Paadremaal suennikodus. Rueuesmaa laeks uelesmaege: raadati vosa- ja lepikualusest uut poldu, vanad puhastati kividest, muretseti masinaid, talus peeti head piimakarja. Moistagi polnud see tulnud iseenesest, vaid suure toeoega. Toeoed nouti lasteltki, raeaekimata suurest linnakooli poisist. Ometi polnud see vastumeelt ega raske. Ootas ta alati aega, millal linnast maale paeaeses. Rueuesmaal sai ta selgeks mitmesugused maatoeoed. Talumehe hoolsus polluharimisel, maa ja metsa hoidmine, range kokkuhoid ja leiva kallikspidamine on sellest ajast meeles.

Kaubanduskoolis, eriti viimases klassis, hakkas Harri motlema edasioppimisest guemnaasiumis, et hiljem oleks tee lahti uelikooli. Klassis oli teisigi, kellel sama mote. Votsid nad eratunde matemaatikas — kroon tund -, sest kaubanduskooli ja proguemnaasiumi programmid erinesid. Vaeljavaateid veel kolmeks aastaks kooli jaeaeda pidas ta siiski vaega nigelaiks. Kevadel tuli tal guemnaasiumi mote katki jaetta — ei naeinud voimalust kulude katmiseks.

Kaubanduskooli lopetamise jaerel oleks saanud toeoed pangas, kuid Harri see ei meelitanud — jaellegi vaevas kahjutunne, et ta polnud oppinud seminaris. Otsustas ta asja omamoodi: aera kaeia ajateenistuses. Juunikuu algul olid paberid vormistatud ja komisjonis kaeidud.

Algasid 1940. aasta suve poeoerdelised suendmused. Sojavaekke ei voetud ja ta soitis suveks Rueuesmaale. Pidi ka aru pidama, mida edasi teha. Ootamatult selgus, et Rueuesmaal ei olda tema edasioppimise vastu, taedimees koguni soovitas uuesti kooli minna -tal oli temaga sel teemal varem juttu olnud — arvas, et kuell ta tuleb rahaga vaelja, ja lubas toetada. Kahte korda ta seda oeelda ei lasknud. Tallinnas kaeies ta kohtas direktor O. J, Kiiselit, ta tundis huvi, mida Harria teeb voi kavatseb. Kui raeaekis soovist kommertsguemnaasiumi astuda, otsustas asja samas taenavanurgal: paneb nime kirja.

1940. aasta suegisel oli taas oma Sakala taenava koolis, aga seekord Tallinna Poeglaste Kommertsguemnaasiumi ehk «Komme «opilane. Endisi «Kauba «poisse istus peale tema klassis veel kolm, uelejaeaenud olid tulnud teistest Tallinna proguenmaasiumidest ja reaalkoolidest. Elu laeks sel suegisel vaega suendmusterikkaks ja kiireks. Uudiseid tuli jaerjest: esiteks muudeti kooli nimetus — kommertsguemnaasiumist sai kommertskool; teiseks luehendati oppeaega kolmelt aastalt kahele; kolnandaks, ja opilaste uellatuseks, hakati maksma stipendiumi. Vahepeal oli rahakurssi muudetud ja Rueuesmaalt suvise toeoe eest kaasa saadud saja krooniga polekski tal ilma stipendiumita midagi peale hakata olnud. Oppeaja luehendamine toi kaasa tunniplaani tunduva paisumise, kuid «Kauba «poiste elu oli kergem, sest eriained olid tuttavad, masinakirjatundidest vabastati, sai koguni tasulist masinakirjatoeoed.

Uehel vahetunnil tombas kaubanduskooliaegne klassijuhataja E. Kana Harri kitlinoeoebist kinni vottes enda juurde ja uetles, et tahab nou anda. Oli vaeaert nou: teha joulust ueleminekueksamid teise klassi ja kool kevadel lopetada, lubas avaldust oppenoukogus toetada. Selleks tuli iseseisvalt aera oppida l. klassi teise ja 2. klassi esimese poolaasta ueldained.

Nii laekski. Aega oli kuell napilt, aga koos pinginaabriga tegid nad eksamid aera ja uuest aastast kolisime teise klassi. Kevadel Harri lopetas kooli. Sel ajal ei osanud arvata, kui oluline dokument on kommertskooli loputunnistus — see vordub keskkooli loputunnistusega, kaubanduskooli oma aga mitte. Harri jaoks koige olulisem seoses teise klassi ueleminekuga selgus maertsis, kui loppklassides loeti ette Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadi ringkiri, milles kutsuti noori toole rahvakooli opetajatena ja osa votma vastavatest kursustest. Teisiti oeeldes; pakuti opetajaametit, seda, millest oli ta moelnud juba algkoolist peale, aga kaubondus- ja kommertskooliaastatega sellest aina kaugenenud. Viis ta sedamaid avalduse direktori lauale. Kogu kooli peale oli see ainus. Vastus tuli rutem, kui oodata vois -Harri arvati rahvakooli opetaja kandidaadiks, saadeti ka toeoejuhendid algkooli oppeprogrammide ja opikute laebitoeoetamiseks ning kutse katsetele. Katsed toimusid juuni algul, kursused pidid algama 23. juunil. Oli ta ainus meeshing ja vististi ka koige noorem uele saja opetajakandidaadi hulgas. Katsed sooritatud ja kool lopetatud, soitis Harri Kuusmaale, ise pisut kahetsedes, et juba enne jaanipaeeva, mida kodukuelas peeti alati armsa pidulikkusega, peab tagasi Tallinnas olema.

Algas Suur Isamaasoda. Kursused ei toimunud. Jaein Paadremaale, tuli Saksa okupatsiooni aeg.

Paadremaa Algkooli juhatajal oli tema opetajakutseks valmistumine teada ja tema ettepanekul suunas Laeaenemaa koolivalitsus Harri Martina Algkooli toeoele. Oli ta opetajaks Martnas, Roudes ja Lihulas, seejaerel teenis kaks aastat toeoepataljonis. Paerast demobiliseerimist 1946, aasta novembris toeoetas jaelle opetajana Laeaenemaal, seekord Saulepis.

1947. aasta l. septembrist tuli Maerjamaa Keskkooli. Maerjamaale ta oleb jaeaenudki. Toeoetas ta Ants Lauteri nimelises Maerjamaa Keskkoolis kolmkuemmend ueks aastat, nendest kakskuemmend kuus oppealajuhatajana. Toeoe korval lopetas 1950. aastal Tallinna opetajate Instituudi ja 1955. aastal Herzeni-nimelise Pedagoogilise Instituudi Leningradis, omandades keskkooli bioloogia- ja keemiaopetaja kutse.

1957. aastal Harri abiellus opetaja Elsa Milliga. Nende peres on tuetar Miina, kes opib Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikapedagoogikat.

Sojajaergset kooli iseloomustasid opilaste ja opetajate uehiskondlik aktiivsus ning vaesimatu toeoeruegamine. Toimusid opilaste kunstilise isetegevuse oluempiaadid. 1948. aasta kevadiseks uelevaatuseks Harri kirjutas naeidendi «Taeismehed », millega joudsid «Estonia «lavale. Kriitika nimetas naeidendit sisult trafaretseks, kuid elavalt kirjutatuks ja haesti maengituks, nii et saal elas kaasa. Repertuaaripuudusest aetuna kirjutas naeidendeid veelgi. Palju kaugemale oma kooli lavast need siiski ei joudnud, olid uelesehituselt liiga lodvad ja igavad.

Uehel paeeval, maeletas ta seda haesti, tuli kooli opetajatetuppa tuttav, muheda olekuga noormees, ueks nendest, kellega koos olid Sakala taenavas oma koolide «Poiste Haeaelt «truekkinud —

Holger Pukk. Holger toeoetas siis «Saedeme «toimetuses. Siitpeale algas Harri koostoeoe «Saedeme », hiljem «Pioneeri «toimetusega, sest teine kooli- ja klassivend «Kommest «- Manivald Kesamaa -oli seal ametis. Kirjutas ta «Saedemele », «Pioneerile «ja «Taehekesele », kujunes tutvus ning koostoeoe toimetuste toeoetajate, kirjanike Holger Puki, Jaan Rummo, Heljo Maenni, Heino Vaeli, Jaan Bannapi, Olivia Saare, Maimu Linnamaee ja teistega. Sai Harri ohutust oma raamatute kokkupanemiseks.

Lapsepolvekodu, opitud eriala, toeoe koolis, samuti Laeaene-Eesti eluolu, ranniku, laidude ja saarte loodus on mojutanud tema kirjutamise ainevalda.

Tema raamatute esitruekkide toimetaja «Eesti Raamatu «lastekirjanduse toimetuses on olnud Helle Michelson. Peab Harri seda toeoed autori jaoks oluliseks, ja selles mottes on tal onne olnud,

Koolitoeoe korvalt on raske leida aega kirjutamiseks. Tuli valida, kumma juurde jaeaeda. Otsustas kirjutamise kasuks — 1978. a. jaetis opetajatoeoe ja lahkusin koolist.

ПоказатьСвернуть
Заполнить форму текущей работой